Modelleeritud tehiskeskkond hakkab võimutsema ürgse ja loodusliku üle. Simulatsioon muutub reaalsemaks kui reaalsus ise, meie elu on muutunud vaatemänguliseks. Teatraalsus ja hoiakute teesklemine ehk simulatsioonid on argielu osa. Tasakaal fiktsiooni ja reaalsuse vahel on paigast ära. Nende rollid on järjest rohkem ümber pööratud. Me elame maailmas, mida valitsevad kõiksugu fiktsioonid – lauskaubandus, reklaamitööstus. Kas kogu tehnika ja luksus pole vaid selleks, et varjata oma ebakindlust ja segadust, tühjust ja mitteolemist?