Ükskõiksus, hoolimatus ja egoism. Individuaalsuse sildi taga on tavaliselt varjul kõige tavalisem ignorantsus. Probleem pole selles, et ei suudeta mõista, et teadmisi napiks, vaid lihtsalt ei viitsita. Ei viitsita mõelda, eristada olulist ebaolulisest.
Ülim eesmärk on isiklik heaolu. Edukas olla on peaaegu, et püha käsk. Selle nimel võib teisi jalge alla tallata, loodust reostada, seadusi väänata. Me elame maailmas, mida valitsevad lauskaubandus, reklaamitööstus ja poliitilised mängud. Keegi ei taha võtta isiklikku vastutust.
Ühtpidi ju teatakse, et aina suurema ressursikasutusega tehnoloogiad ning neist sündivad kaubad muudavad ahtamaks meie enda elamisareaali, teisalt on poed täis ühekordseks kasutamiseks mõeldud tooteid. Järjest suurenev tarbimine aitab leevendada hirmu ja tühjusetunnet. Omandades järjest suuremaid maju ja autosid, järjest rohkem nodi, tõestame oma olemasolu ja tähtsust. Suur hirm on kaotada privileeg olla oma elu peremees. Hirm, mis sunnib enda ja ühiskonna vahele ehitama kõrge müüri. Kõik mis jääb teisele poole seda on ükskõik.