Me kõik kanname maske – selleks, et meeldida, sobituda ühiskonda, olla aktsepteeritud…
On ainult üksikuid hetki, kui inimene on ilma maskita, kaitsetu, habras, õrn, väga armas ja haavatav. Ainult üks välgatus ja kohe libiseb mask tagasi. Jälle turvaliselt kaitstud.
Minu mask on igavesti naeratav, nagu klounil. Silmad säramas, suu kõrvuni ja väike naerupisar silmanurgas. Ta ei ole kunagi kurb, väsinud, tüdinud ega vihane, vahel ainult natuke irooniline.